Plaanitavad kärped katavad vaid plaanitava uue interessikulu
Valitsus planeerib järgneva nelja aasta jooksul kärpida umbkaudu 1 miljard eurot, aga tehes lihtsaid arvutusi, näeb isegi kägu kuu otsast, et need ei kata isegi uute laenude ühe aasta intressikulusid. Või siis katab, aga üsna napilt. Ja see on vaid üks väike probleem nende kärbetega.
Suurenev intressikulu uutelt laenudelt
Planeeritav riigieelarve on juba eos planeeritud nii, et vaja on võtta ligemale 1.5 miljardit uut laenu. Ning näha pole ka seda, et taolised plaanid järgnevatel aastatel mingilgi määral muutuksid.
Lähtuvalt sellest võiks öelda, et nelja aasta pärast on Eesti laenukoorem 6 miljardit suurem kui praegu, ehk siis ilmselt kokku kuskil 16 kuni 17 miljardit eurot.
Võrdluseks võiks tuua Eesti 2012. aasta lõpu laenukoorma, mis oli 1.7 miljardit eurot. Seega on laenukoorma kasv 2028. aastaks võrreldes sellega kümnekordne.
Aga see selleks.
Ainuüksi see eeldatav kuue miljardi suurune lisalaen, mis järgneva nelja aasta jooksul puudujääkide katmiseks võetakse, toob aastas lisakulu 240 miljonit intresside näol. Laenu tagasimaksetest pole mõtet isegi mitte rääkida.
Korruta see neljaga, ja saabki kokku umbkaudu selle miljardi, mis väidetavalt kärbitakse.
Loomulikult on matemaatika siin pisut tegelikult erinev, kuna intressikulude tõus suureneb iga aasta, ning tegelikkuses "kärbitakse" pisut rohkem kui intressidele kulub.
Aga juba see matemaatiliselt pisut ebakorrekne arvutus näitab, et see praegune kärbe on pigem naljanumber.
Ja kuigi tegemist on pisut ebatäpse ja ebardliku arvutusega, on see nelja aasta kärpe arvutus täpselt sama vigase loogikaga tehtud.
Kärbe, mille puhul erattevõtte juhatus lastaks lahti
Kui eraettevõte on miinuses ning vaja on teha korralikke kärpeid, siis 1% (või okei, sellest pisut enam) kärbe aastas oleks selline number, mille välja kuulutamisel lastaks kogu ettevõtte juhtkond lahti.
Kuna tegemist ei ole kärpega, tegemist on veapiiriga.
Selleks, et kärpida, tuleb korraga kärpida vähemalt 5-10% kuludest.
Ühe korraga.
Kärped tuleb teha korraga
Selleks, et teha korralikke kärpeid, tuleks need teha korraga. Praegu teeme me 130+ miljonit kärpeid aastas. Samal ajal kasvab 2025. aasta riigieelarve kulude osa võrreldes 2024. aastaga 1.5 miljardi võrra.
Millest me siis tegelikult kärbime? Ja veel olulisem, kas me üldse kärbime, või on tegemist lihtsalt näidispoomisega.
Muuseas, kuigi äsja avaldatud riigieelarve seadus ütleb, et riigieealrve kulude maht on 19.1 miljardit eurot (ERR ja Maksumaksjad), siis valituse eelarve lehel olev 2025. aasta riigieelarve maht on 18,2 miljardit eurot. Kuskilt pandi kuludesse veel 900 miljonit eurot.
"2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Eelarve otsustega kindlustab valitsus inimeste ja riigi julgeolekut, investeerib majanduse tugevdamisse ja vähendab oluliselt riigi kulusid. Koos riigieelarvega on kinnitatud ka 2025-2028 riigi eelarvestrateegia." - valitsus.ee
Kumb number see õige on, seda ei tea tõenäoliselt keegi.
Tegemist on näidipoomisega
Kärebete tegemisel on ilmselt tegemist tõsise käpardite tööga, või kas siiski on?
Esmapilgul tundub tõesti, et kompetents kärbete tegemisel on null. Aga pisut edasi mõeldes, ja vaadates, milliseid kärpeplaane on avaldatud, võiks äkki pigem öelda, et esimesed kärped on tehtud just neist kohtadest, mis inimestele korda lähevad.
Ja võib-olla ei ole see kaugeltki mitte juhus.
Selle asemel, et kärpida või pigem isegi täiesti ära kaotada riigikoguliikmete lepingu lõppemise hüvitis (mis annaks paar miljonit kärbet saja inimese pealt), kärbitakse 1 miljon huvihariduselt.
Selle asemel, et jätta ära järgmise aasta jooksul kõik maksumaksja poolt kinni makstud suvepäevad, ebavajalikud koolitused jms (kusjuures neid kärpeid saaks teha ka riigikaitses, hariduses, ja kõiges muus), kärbitakse poole miljoni võrra sotsiaalprojektidele mõeldud summasid. (ERR)
Sellest kõigest kuvab välja vaid üks mõte - kärpeid ei taheta ega julgeta teha. Ning näitamaks, kui halvad kärped on, kärbitakse kohtades, mis maksumaksjates kindlasti tuska tekitaks.
Alustame indekseerimisest
Siiani on rääkinud vajadusest üle vaadata kõik indekseerimisega seonduv vaid Kristina Kallas (ERR).
Kuigi tema räägib vaid pensionite indekseerimisest, siis tegelikult tuleks üle vaadata absoluutselt kõik indekseeritud palgad, mida riigikassast kinni taotakse.
Praegune kärpeplaan on olematu
Praegust kärpeplaani on selle tegijate poolt reklaamitud kui "jõhkrat kärpeplaani". Iga mõtlev inimene näeb aga ise, et pigem näitab see "plaan" kahjuks vaid saamatust või soovimatust päris kärpeid teha.